Votiiv

Kuldplekist silmakujutis antiikajast
Imettegev Jumalaema ikoon Tricherusa ("Kolmekäeline"), millele lisatud hõbedast kolmas käsi on votiivkink imelise paranemise puhul. Hilandari klooster, Áthos, 8.–14. sajand
Ristimägi Leedus on palverännukoht, kuhu katoliku palverändurid on põlvkondade jooksul toonud riste ja krutsifikse, samuti neitsi Maarja kujusid ja roosikrantse

Votiiv ehk votiivand, votiivkink või pühendkink, kristluses ka ex voto[1], oli tänu või tõotuse märgina jumalale annetatud ese, sageli kunstipärase töötlusega või väärismaterjalist väike plastiline taies[2].

Sõna on tuletatud keskaja ladina verbist vovere ('ülistama'). Votiivand kujutab endast sümboolset ohvrit, mis peab andma tunnistust ja olema mälestuseks üleloomuliku väe toimimisest. Tavaliselt annetati votiive mingist hädast pääsemise puhul ja esemeid jäeti pühadesse kohtadesse, nagu templitesse või kirikutesse.

Votiivkinkide annetamise komme oli tuntud juba antiikajal ning see levis edasi kristlusesse ja on tänapäevani kasutusel, eriti katoliku kirikus. Pühendkingid on tuntud lisaks kristlusele ka teistes usundites – judaismis, budismis ja džainismis – ning paljudes põlisreligioonides.

  1. http://eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=ex%20voto
  2. Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001

Developed by StudentB